Leidub ka teisi...

 Nüüd, laupäeval, leidsin ma jälle aja, et kirjutada. Seekord soovitaksin ma teisi blogisi, mida lugeda. Ühe neist blogidest leidsin umbes kuu aega tagasi, teise aga alles eile. Mõlemad avastasin puhtjuhuslikult. Siiski ütlen veel enne, et blogid on seotud ajalooga, mistõttu ei pruugigi kõigile meeldida. Kellele ajalugu huvi pakub, neile pakub see kindlasti huvi. Niisiis, eile leidsin ajakirjanikust Gregory LeFever'i blogi (http://ancient-tides.blogspot.com/). Ma pole seda küll põhjalikult lugenud, aga teemad tunduvad huvitavad. Teise, kuu aega tagasi leitud blogi on kirjutanud Gregory M. Miller (http://worldhistoryto1500.blogspot.com/). Tema blogid on pikemad ja pisut põhjalikumad kui LeFeveri omad. Seega, kui peaksin kellelegi soovitama, et kumb on parem, siis soovitaksin just nimelt seda. Milleril on ka teisi ajalooga seotud blogisi, tervelt 14 tükki.
Soovitan pilgu peale visata!

 Appi! Lausa piinlik on, et pole juba nii ammu kirjutanud. Viimati mil kirjutasin oli 1.jaanuar. Selleks on ka omad põhjused. Esiteks väga palju on olnud tegemist jaanuarikuu jooksul: küll vaja õppida, magada, teha midagi põnevat ja mõnusat ning mis kõige hullem - haige olla. Teiseks leian, et pole mõtet kirjutada, et lihtsalt kirjutada. Kokkuvõttes, nüüd mil olen 26 päeva oma blogisse kirjutamata jätnud, olen saanud nii mõneski teemas mõtteainet, millest ka siin kirjutada.


Theodor von Lerch,

 an Austrian major,

 teaching skiing

to Japanese

 army as the first

 experience to

 Japan at

 Jōetsu, Niigata on 12 January 1911

 Suusatamine! Ohh, ma armastan suusatamist, kui ma saan seda teha mõnuga ja ilma kiirustamata. Just viimasel ajal olen hakanud sellega rohkem tegelema. Ma üritan käia suusatamas vähemalt kord nädalas, mõnikord isegi kaks. Peale selle, et suusatada on mõnus, on see veel kasulik kehale ja parandab vastupidavust. Siiski, ainuke, mis suusatamise juures mulle ja kindlasti ka paljudele teistele ebameeldiv on laskumised, eriti veel sellised, kus kaob rada ära ja peab oma tasakaaluga edasi püsima. Jube! Nende hirmsate laskumiste vältimiseks on mul koos emaga hea lahendus - me lihtsalt ei sõida sealt alla, vaid lõikame ja sõidame nii, et kõigest mõnu tunda. Lisaks sellele, et suusatamine ise on mõnus tegevus, on ka peale suusatamist mõnus olla, tunned kohe, kuidas päev on korda läinud. Ma soovitan kõigil suusatama minna ja olen üsna kindel, et satute sellest sõltuvusse (aga heasse sõltuvusse!). Mul ei ole eesmärki läbida Tartu Maratoni, pigem rääkida kõigile, kui tore see on. Mind ennastki üllatab minu suusaarmastus.


PS! Kuremaa suusarajad on ühed kõige paremad, kuna on nii laskumisi, tõuse kui ka sirget maad. Tulge!

See kõige esimene

 Wuuh! Nüüd ongi tehtud...mul on ka nüüd oma blogi. Uus aasta, uus raha, uus blogi.
 Uskumatu, aga aasta 2010 ongi möödas ning möödunud aastaga on minu elus küllaltki palju muutunud. Kindlasti ei olnud need  lühiajalised muutused, vaid kohe päris-päris pikaks ajaks. Nende muutuste juurde ei tahaks ma nii pikalt pidama jääda, vaid küsida endalt, kas ma ka olen midagi õppinud möödunud aastalt. Jah, olen.(!) Nimelt ma olen aru saanud, et endasse tuleb uskuda, isegi, kui keegi teine ei usu. See on minu jaoks nii kummaline, aga oma tahtejõu ja järjepidevusega on võimalik palju korda saata. Samuti olen hakanud veelgi rohkem hindama hetki, mil ma saan aega veeta koos toredate inimestega. Muidugi ei olnud need ainukesed õppused, kuid siiski ühed olulisemad. Seega uskuge nii endasse kui teistesse ja tundke ära õigeid hetki, millest nautida igat kui viimset sekundit.
 Nüüd aga, kui 2010 on minevik ja 2011. aasta alanud, on kindlasti  paljudel lubadused ja plaanid, mida uue aastaga võiks või lausa peaks korda saatma. Mul küll on alles nimekiri tegemisel ja täiustamisel, aga enam-vähem ma siiski tean, mida sinna kirjutada. Kindlasti tahaks rohkem raamatuid lugeda, sest just viimasel ajal, olen avastanud nii palju põnevaid raamatuid, mida lihtsalt peab lugema: alustades ´´Idioodiga´´ lõpetades ´´Da Vinci koodiga´´. Loodan, et see nimekiri valmib peagi, samuti ka kõigil teistel ning lisades veel juurde: mõelge suurelt(!) või siis vähemalt suuremalt.
 Siin kohal lõpetakski oma esimese blogimise. Siiski pean ütlema, et on veel palju, millest rääkida, aga ma ei tahaks kommet oma postitusi liigpikaks teha. Loodan, et oli hea lugeda!

PS! Oh, ma oleks peaaegu, et unustanud: HEAD UUT AASTAT!!!