Üle pika aja üks mõnus pühapäev. Päike paistab mõnusalt minu magamistuppa sisse ja muudab toa paar kraadi soojemaks. Teen akna lahti, et pisut jahutada: tuppa tuleb ka mõnus kevadepoolne lõhn, mis teeb mind erksaks. Paistaks ometi iga päev päike! Kevadlõhna peale tuleb jäätise isu ja seepeale võtangi õunajäätist ja sätin ennast mõnusalt magamistuppa sisse, et lugeda "Puhastust" ja süüa jäätist koos Nooraga. Ma arvan, et tänase kordamineku põhjuseks on ka Noora, sest siis ei pea ma olema üksi. Kurb mõelda, et juba õhtul viiakse ta ära. Lohtuseks jääb see, et näen teda laupäeval uuesti. Peale selle, et magamistoas valitseb 'hurmav' õhkkond, avaneb aknast ilus vaade Jaani kiriku poole, mis on Tartu kõige ilusam kirik oma lihtsuse poolest. Kuid ega mõnusat õhkkonda ei saa tekkida, kui raamat on igav või siis kohustuslik ja igav. Minul seda muret pole, sest käsil on Sofi Oksoneni raamat ja oma järge ootamas "Anne Franki päevik". "Puhastus" on väga huvitava teemaaretusega ning kohe kutsub aina järgmist peatükki edasi lugema ja "Anne Franki päevikut" olen ma natukene piilunud ja tundub olevat hea raamat, kus pole ka pisarad välistatud. Praeguseks lõpetan, kuna tahan tänast päeva edasi nautida ning õppida on ka peamiselt prantsuse keeles, mis on hetkese seisuga minu silmis maailma kõige-kõige ilusam keel, seega teen seda suurima heameelega. Au revoir!
No comments:
Post a Comment