Ma pole ikkka väga, väga ammu siia midagi postitanud. Põhjust ei oskagi öelda. Alati, kui olen mõelnud, et võiks ju midagi kirjutada, siis polnud seda õiget tunnet. Igatahes. Suvi on peaaegu juba käes. Ametlikult hakkab see 14. juunil, kuid mulle tundub, et see algas juba et täna.
Praegu on mõnus - aknast tuleb jahedat tuult ning õues on veel valge. Kuid muidu on siin korteris olemine nii ängistav, sest õues on nii mõnus ilm, aga linnas ei saa teha neid asju, mida saaksin maal. Muidugi Emajõgi on põhimõtteliselit paarisaja meetri kaugusel, aga mind kohe kuidagi ei kisu sinna randa. Ju olen vist juba liiga heaga ära harjunud. Kummaline on olla, kui enam õppima ei pea, aga hetkel tundub see veel mõnus, kuid paari nädala pärast tahaks tagasi kooli minna. No kasvõi lihtsalt ajaloo tundidesse istuma minna ja siis seal ajaloolisi filme vaadata ja otsida põnevaid fakte ajaloosündmuste kohta või siis lahendada matas elulisi ülesandeid tangensite ja koosinuste abiga. Kui nüüd tagasi vaadata ja mõelda õpetajate ja nende tundide peale, siis mulle meeldis kõige rohkem prantsuse keel. Just sellepärast, et õpetaja oli nii tore ja seal ei tekkinud seda tuupimise tunnet, sest kõigil reeglitel oli mingi kummaline prantslaste loogika ja vahel ma saan sellest isegi aru. Samuti olid ka Beieri tunnid huvitavad, kuigi kontrolltööd panid seda natuke vihkama, aga kunsti tuleb teada ja osata kas või vähesel määral. Kokkusattumus, õpetaja Niitvägi ja Beier on ka need inimesed kellega ma hakkan tavalisest rohkem kokku puutuma. Beieriga teen humanitaarpraktikumi ning prantsuse keele õpetajaga lähen kevadel koos Prantsusmaale. Tundub tulevat hea aasta! :)
Kusjuures, kui täna näiteringlastega sain kokku, siis oli hea kuulda, et Reimo võib-olla isegi teeb meiega edasi näiteringi ja selles osas tuleb tänada küll Teringut. Ma ei kujutaks ette, kui ma ei käiks näiteringis. Minu jaoks on nii mõnus elada ennast kuskil mujal välja ja kehastuda täiesti teiseks inimeseks ja õppida ennast selle läbi tundma. Ma olen mõelnud isegi laagritele, aga mul pole veel seda julgust, sest mulle ei meeldi kunst kui selline, kus karjutakse ja hüpatakse, tõmmeldakse. Ju ma olen oma ajast maas, et ma seda ei mõista. Üleüldse tänapäeva kunst on nii algeliseks ära läinud. Mõnikord on selline tunne, kui mingit n.ö maali vaatan, et selle on joonistanud keegi koopaelanik. Õigemini isegi koopaelanikud joonistasid 30 000 aastat tagasi paremini, kuigi nad pidid seda tegema koopaseinale ja väga keerulisel viisil. Kuigi siinkohal ma ei üldista kõiki kunstiga tegelevaid inimesi.
Ma ei saa aru, mis täna toimub, sest pidevalt, umbes iga tunni aja tagant kiirabi vilkurid undavad. Täna isegi nägin üht õnnetust. Keegi rolleriga poiss oli autoga kokku põrganud Kroonuaia tänaval. Jube, miks peab siis selle kuumaga nii lolliks minema (?). Igatahes, suvi on mõnus ja katsun seda nautida rohkem, kui nautisin eelmine aasta. Päikest ja jahedat tuult!
Praegu on mõnus - aknast tuleb jahedat tuult ning õues on veel valge. Kuid muidu on siin korteris olemine nii ängistav, sest õues on nii mõnus ilm, aga linnas ei saa teha neid asju, mida saaksin maal. Muidugi Emajõgi on põhimõtteliselit paarisaja meetri kaugusel, aga mind kohe kuidagi ei kisu sinna randa. Ju olen vist juba liiga heaga ära harjunud. Kummaline on olla, kui enam õppima ei pea, aga hetkel tundub see veel mõnus, kuid paari nädala pärast tahaks tagasi kooli minna. No kasvõi lihtsalt ajaloo tundidesse istuma minna ja siis seal ajaloolisi filme vaadata ja otsida põnevaid fakte ajaloosündmuste kohta või siis lahendada matas elulisi ülesandeid tangensite ja koosinuste abiga. Kui nüüd tagasi vaadata ja mõelda õpetajate ja nende tundide peale, siis mulle meeldis kõige rohkem prantsuse keel. Just sellepärast, et õpetaja oli nii tore ja seal ei tekkinud seda tuupimise tunnet, sest kõigil reeglitel oli mingi kummaline prantslaste loogika ja vahel ma saan sellest isegi aru. Samuti olid ka Beieri tunnid huvitavad, kuigi kontrolltööd panid seda natuke vihkama, aga kunsti tuleb teada ja osata kas või vähesel määral. Kokkusattumus, õpetaja Niitvägi ja Beier on ka need inimesed kellega ma hakkan tavalisest rohkem kokku puutuma. Beieriga teen humanitaarpraktikumi ning prantsuse keele õpetajaga lähen kevadel koos Prantsusmaale. Tundub tulevat hea aasta! :)
Kusjuures, kui täna näiteringlastega sain kokku, siis oli hea kuulda, et Reimo võib-olla isegi teeb meiega edasi näiteringi ja selles osas tuleb tänada küll Teringut. Ma ei kujutaks ette, kui ma ei käiks näiteringis. Minu jaoks on nii mõnus elada ennast kuskil mujal välja ja kehastuda täiesti teiseks inimeseks ja õppida ennast selle läbi tundma. Ma olen mõelnud isegi laagritele, aga mul pole veel seda julgust, sest mulle ei meeldi kunst kui selline, kus karjutakse ja hüpatakse, tõmmeldakse. Ju ma olen oma ajast maas, et ma seda ei mõista. Üleüldse tänapäeva kunst on nii algeliseks ära läinud. Mõnikord on selline tunne, kui mingit n.ö maali vaatan, et selle on joonistanud keegi koopaelanik. Õigemini isegi koopaelanikud joonistasid 30 000 aastat tagasi paremini, kuigi nad pidid seda tegema koopaseinale ja väga keerulisel viisil. Kuigi siinkohal ma ei üldista kõiki kunstiga tegelevaid inimesi.
Ma ei saa aru, mis täna toimub, sest pidevalt, umbes iga tunni aja tagant kiirabi vilkurid undavad. Täna isegi nägin üht õnnetust. Keegi rolleriga poiss oli autoga kokku põrganud Kroonuaia tänaval. Jube, miks peab siis selle kuumaga nii lolliks minema (?). Igatahes, suvi on mõnus ja katsun seda nautida rohkem, kui nautisin eelmine aasta. Päikest ja jahedat tuult!
No comments:
Post a Comment